Soomaal pole ühtegi aastat ilma üleujutuseta. Sel aastal on neid olnud juba kaks. Esimene neist saabus juba veebruaris ja oli mitmes mõttes erakordne. Esiteks uppus Soomaa ära 2-3 päevaga, sest lumi sulas ruttu ja vihma sadas palju. Teiseks vesi läks nii kõrgeks, et sai kanuu- ja süstaga isegi metsas sõita. Tavaliselt seda talvel teha ei saa. Lisaks kestis üleujutus piisavalt kaua, et kohale jõuaks ka paljud väliskülalised.
Läti külalised oma süstadega Soomaa suurveel veebruaris 2016 (Foto: Mārtiņš Plūme)
Esimest korda otsustasime üleujutusele ka nime panna, milleks sai „Liisi“. Nime panime ajakirjanik Liisi Seili auks, kes kirjutab tihti Soomaast ja on üllitanud koos Elmo Riigiga raamatu Soomaa inimestest ja elu-olust „Teekond läbi viie aastaaja“.
Tavaliselt jäätuvad jõed peale talveuputust uuesti. Seekord nii ei läinud ja nii saimegi kanuutada terve veebruari ja märtsi. Mõnel päeval juhtus keset matka tulema lumetorm.
Yesterday in #soomaa #rahvuspark (Foto Katoivo/ Instagram)
Aprillikuus saabus meile jällegi üleujutus, mis jäi aga „Liisi“-le tunduvalt alla. Alates 90-ndatest ongi tihti juhtunud, et talvine uputus on kõrgem kui kevadine (joonis 1).
Jooniselt nähtub, et viimasel kolmel aastal järjest on olnud suhteliselt väiksemad ujutused ja järgmisel aastal võiks oodata jällegi suuremat uputust.
