Tänu praeguse talve ebastabiilsusele näeb Soomaa maastik pea iga päev erinev välja. Ilusatele lumistele jõuludele järgnenud sula ja vihmad tõstsid Soomaa jõgede veeseisu kõrgele ja enne aastavahetust algasid üleujutused. Sügava vee tõttu tekkisid mitmetes taludes probleemid õue peal toimetamistega.
Ainuüksi ühe nädala (5 – 11. jaanuar) jooksul sai näha mitut ja vägagi erinevat Soomaad.
Veel nädala esimesel päeval (5. jaanuar) loksus Soomaa luhtadel ja õuedes lahtine vesi:
Artikkel Soomaast Viljandimaa ajalehes Sakalas 06. jaanuaril 2015
Kuid juba 6-ks jaanuaril olid veeväljad jääks muutunud ja saime kolm päeva uisutada ja kelgutada mööda kõva ja lumevaba jääd:
Tõukekelgutamas Halliste luhal 6. jaanuaril 2015
Jäätunud Läti heinaküün Tipu külas 7. jaanuaril 2015
Tõukekelgutamas Halliste luhal 8. jaanuaril 2015
9. jaanuaril hakkas jälle sulama ja üleujutatud maastik nägi hoopis teistsugune välja –vesine ja hall ning jää peale oli kogunenud sulavesi, kuid kelgutada oli veel hea:
Tõukekelgutamas Halliste luhal 9. jaanuaril 2015
Kuid nädalavahetusel muutus ilm tormisemaks, sadas maha üsna palju lund ja jääväljad kattusid paksu lumelörtsikihiga, mis kelgutamist ja uisutamist enam üldse ei võimaldanud:
Vaade Tõramaa puisniidu tornist lumelörtsisele jääväjale 10. jaanuaril 2015
Kas nüüd jaanuaris saabunud üleujutus ja jääväljad on Soomaal erandlik nähtus? Tegelikult ei ole.
Kuna sügised on sajused, siis tavaliselt toimub Soomaal sügisene veetõus ja esineb väiksemaid ja suuremaid üleujutusi. November ja detsember on päris tavalised üleujutuskuud. Kuid tavaliselt vesi koguneb ja koguneb ja tekitab suuremaid üleujutusi just jaanuariks. Head lisa annab tihti ka detsembris maha sadada jõudnud lume ära sulamine. Kuna jaanuaris saabuvad ka püsivad ööpäevased miinuskraadid, siis üleujutusväljad külmuvad. Lumisemate talvede puhul kattuvad jääväljad kiiresti ka paksema või õhema lumevaibaga. Just nö kehvemate ja lumevaesemate talvede puhul nagu käesolev ja ka eelmine 2013/14 talv, on jääväljad aga avatud ja saab mõnusasti uisutada ja kelgutada.
Ilmateenistusest saadud andmete põhjal tegin väikese kokkuvõtliku tabeli Soomaa rahvuspargi 20 aastase ajaloo jooksul esinenud üleujutustest. Tabelist nähtub, et Soomaal esineb keskmiselt 4-5 üleujutust aastas ja lisaks tavapärastele märtsile ja aprillile on ka november, detsember ja jaanuar – ühed kõige esinevamad üleujutuskuud:
*alates tasemelt 150 cm on mitmed Soomaa luhad veega kaetud, kuid ka mõned maanteelõigud võivad jääda vee alla (Kildu-Tõramaa mnt – jaanuaris 2011, augustis 2008) või mõne talu sissesõidutee (Sonni talu Tipu külas – päris tihti); suurem ja kõrgem Kõpu-Jõesuu maantee Riisal jääb vee alla alles tasemel 350 cm; elatavatesse elumajadesse jõuab vesi tasemel 390 cm; üsna tihti võib talvine üleujutus ka aasta suurim olla (veebruaris 1995 – 406 cm, veebruaris 2002 – 388 cm, jaanuaris 2005 – 384 cm )
Praegune jaanuariujutus saavutas oma maksimumtaseme 248 cm 7. jaanuaril 2015. Hetkel vesi langeb, kuid jää on jäänud luhtadele. Miski ei välista uue ujutuse teket, kui uuesti ilm peaks pikemalt sulale minema.
