Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt oli õnnetuspaiga ligidal näinud palju puitu. «Ju mehed nägid suurt vaeva, et ATV-d kätte saada,» arvas ta.
Järvalti sõnul võisid sõitjad suhteliselt kindlal jääl sattuda värskelt üheksa külmakraadi juures jäätunud lahvanduskohale.
Võrtsjärve kutselised kalurid käivad püügil mootorsaanidega, autodega nad jääle veel ei kipu.
«Laupäeval käisin luurel ja pühapäeval sõitsin mootorsaaniga võrke teise kohta üle tõstma,» rääkis kalur Enn Kell. Tema peab mootorsaani turvalisemaks kui ratastega sõiduriistu.
Kella jutu järgi võib mees jääle minna, kui selle paksus on 7-8 sentimeetrit, mootorsaaniga võib sõita 10-11 sentimeetri paksusele kattele. Praegu on jää paksus 17-18 sentimeetrit.
Viljandi järve rannavalvurite hinnangul on jää paksus veekogul keskmiselt 15 sentimeetrit ja see meelitas nädalavahetusel püügile kümmekond kalurit.
Lausa ohtlikke kohti järvel pole, kuid kõrkjate ääres ja allikate kohal on jää õhem. Kaugemale tuleks hoiduda ka vooluveekogude suudmetest ja lähtekohtadest.
Soomaa matkakorraldaja Aivar Ruukel ütles, et lahvandused on jõgede kiirema vooluga kohtades, näiteks Raudna jõe suudmes, samuti sildade all. Nädalavahetusel Lemmjõe alamjooksul käinud kalamehed hindasid jää paksuseks kümme sentimeetrit.
«Tõukekelgumatkade hooaeg on alanud,» lisas Ruukel.
