Tavapärasest soojema talve tõttu õnnestus jahimeestel hunte lasta poole võrra plaanitust vähem, mistõttu võib kiskjate suurenenud arvukus majapidamistele kahju tuua.
Läinud aasta detsembrist veebruari lõpuni kestnud jahihooajal lasid jahimehed lubatud 70 asemel 37 hunti, ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil. Aasta varem olid need arvud vastavalt 50 ja 41.
Männili sõnul oligi limiidi täitmata jätmise põhjuseks soe talv – pole ulukite jälgede ajamiseks vajalikku lund. «Suurkiskjatele on võimalik jahti pidada üksnes lumekattega aladel,» ütles ka Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees Jaan Liivson.
Tänavu oligi suurim jahilimiit Pärnumaal, kus hunte arvatakse olevat umbes 30. Lubatud 15st lasid jahimehed üksnes kaheksa looma. Liivsoni kinnitusel pole varem limiidi täitmisega probleeme olnud.
Jahimehe sõnul oleks võinud korraldada ka varitsusjahti, ent see ei anna kuigivõrd tulemusi, kuna loomade arvukust ja asukohta pole võimalik täpselt määrata. Ta selgitas, et hunt kui öise eluviisiga loom võib öösel jahimehest mõnekümne meetri kauguselt mööduda ning ikka märkamatuks jääda.
Liivsoni sõnul pole jahil valgustusseadmed lubatud. Muid hävitusvahendeid, näiteks mürke, jahimehed ei kasuta. Ta lisas, et Pärnumaal raskendasid küttimist piirangutega alad, nagu Soomaa rahvuspark, kus tehakse hundipopulatsiooni teaduslikke uuringuid. Looduskaitsealade tõttu on suur territoorium jahipidamiseks suletud. «Seal, kus neid on kõige rohkem, ei tohi me jahti pidada,» ütles Liivson.
Huntide arvu suurenemine võib muuta nende toidulaua kesiseks ja loomad tulevad mujalt lisa otsima. Peamiseks probleemiks võib saada koduloomade murdmine – kiskjad, kes metsas saaki kätte ei saa, hakkavad kimbutama koduloomi. Liivsoni teeb eriti murelikuks sügis – see on aeg, mil hundid kutsikaid välja õpetavad.
Sooja talve tõttu on ka teiste loomade arv suurem. «Teistele metsloomadele huntide suurem arv mingit mõju ei avalda, sest ka sõraliste arvukus on väga heal tasemel,» arvas Männil.
Männil peab Eesti oludes normaalseks, kui kevaditi on metsades sadakond hunti ning enne jahihooaega alla 200. Praegu jääb huntide arv Eesti metsades alla 150 isendi, kuid täpsemad andmed kogutakse aprilli lõpus.
Kiskjate jaht
Hunt: limiit 70 looma, lasti 37
Ilves: limiit 100 looma, lasti 67
Karu: limiit 40 looma, lasti 27
Karujaht lumest ei olene, ilves koduloomi üldiselt ei murra.
Madis Filippov, Postimees
