22. juunil teeb Viljandis vahepeatuse laulu- ja tantsupeo tuli, mis liigub Tartust Tallinna mööda vett.
Laulupeo sünnilinnas Tartus süüdatud tuli asub vana hansateed mööda Pärnu poole purjetama: esmalt Tartust lodja ja viikingilaevaga Võrtsjärvele, sealt kale ja teiste paatidega Viljandisse.
Peo Viljandimaa kuraator Vaike Rajaste rääkis, et hansatee pole päris Viljandi järveni laevatatav ning seetõttu läbivad veesõidukid mõne kilomeetri maad mööda. Kale küll Viljandisse ei jõua, kuid sellegipoolest peaks kokku saama paraja laevastiku, millega liituvad siinsed sõudjad.
«Järvele tulevad haabjad, 15 meetri pikkune viikingilaev ja muidugi Viljandi paadimees — kokku kindlasti üle kümmekonna aluse,» loetles Rajaste.
Tule vettmööda viimise idee autor Mati Raamat Tartu meeskoorist Akadeemiline Emajõgi selgitas, et teekonnal kohtuvad laul ja iidne laevasõit.
«Pärnu—Viljandi—Tartu veeteed pole läbitud mitte ainult muinasajal, vaid
suhteliselt hiljuti, umbes kolmsada aastat tagasi,» rääkis Raamat. «Ja miks vedada tuld mööda maad, kui saab seda teha ka mööda vett?»
22. juunil on Viljandi järve ääres tulesadamaks muudetud sõudeellingute juures koos maakonnast suurele peole minevad lauljad ja tantsijad ning sinna on oodatud kõik huvilised. Püsti pannakse telk, kus näidatakse kroonikafilme, ning lodjakojas saab proovida oma käega arhailisi käsitöövõtteid.
Viljandist viivad tule mööda muistset veeteed Pärnusse mehed ürgsete ühepuulootsikute haabjatega. Pärnus ühineb laulupeo tuli Kihnus süüdatud tantsupeo tulega ning liigub Tallinna rannarootslaste puulaevadega.
Tuld kandvad veesõidukid pakuvad tervel teekonnal uhket vaatepilti.
«Paljudel inimestel pole võimalust laulupeole minna, aga tulest ja lauludest saavad nemadki nüüd osa,» lausus Raamat.
Tantsupeo alateema on eestlaste mererahvaks olemine — mere teemaga on seotud peaaegu kõik tantsud. Pidu avatakse 2. juuli päikeseloojangul Tallinnas Admiraliteedi juures nii, et ka peol osalejad ise saavad tule saabumist näha.
2.—5. juulini Tallinnas peetav tantsu- ja laulupidu kannab pealkirja «ÜhesHingamine». Koos juhendajate ja väliskollektiividega on ennast peole kirja pannud üle 50 000 inimese, sinna pääseb neist 37 000.
Allikas: 24tundi.ee
Margus Haav
