Meenutasime sõber Algisega erinevate aastate üleujutusi ja arvestasime välja, et käesolev on Soomaa viimase kümne aasta suuruselt viies. Siin väike tagasivaade neljale suuremale:
1) Viimase kümnendi võimsaim uputus oli 1999 aprilli alguses, Andres Tõnisson kirjutab, et suurvesi peegeldab Soomaa nägu. Kümne aasta tagune ujutus tõi massimeedia vahendusel esmakordselt “viienda aastaaja” kui Soomaa rahvuspargile omase loodusnähtuse avalikkuse teadvusesse.
2) 2002. aastal saabusid kevadiselt soojad ilmad oodatust varem – keset küünlakuud. Kas kliimamuutused? Vastalpäeval oli Soomaal ujutuse kõrghetk, Urmas Hännile kirjutas sellest, kuidas vastlakuklid sõitsid Karuskosele kanuuga.
3) 2004. aasta kevadel oli märkimisväärne suurvesi taas traditsioonilisel ajal, jõgede jääminekuga samaaegselt. Peeter Ernits käis ujutusalal kanuumatkal ja raporteeris, et Soomaa viies aastaeg ajab kanuudesse.
4) 2005. aasta jaanuari torm laastas Eestimaad ja põhjustas Pärnus paljudele tuska ja kahju toonud uputuse. Soomaale saabus jaanuarikuine viies aastaeg tormijärgse soojalaine harjal poolteist nädalat hiljem. Mari Lauer käis uudistamas, vaata videot. Kas aga pärnakatel on midagi soomaalaste uputuskogemustest õppida? Kahtlane…
Heaks indikaatoriks suurvee ulatuse või “suuruse” hindamisel on Soomaa rahvusparki läbiv Tori-Kõpu maantee. Korralike ujutuste ajal voolab Raudna jõgi sellest üle. Täna selline vaatepilt avanebki.
