Soomaa viienda aastaaja põhjuste osas on Riisa küla põliselanike seas tunnustatud versioon ja armastatud lugu Halliste jõe vastuvoolu Navestisse suubumisest naaberkülas Aesoos. Lool on veel mitmeid variatsioone, näiteks et Navesti jõe veevool on kiirem ja edasiminek Pärnu jõkke sirgjoonelisem või et langus on kõvem, nagu eile Arnolt kuuldu:
Küla ajaloost, mille Urmas Haud on veebi riputanud loeme: “Kui aga Viljandimaalt veed alla tulevad ja Aesoos kokku saavad, jääb Halliste tõmme seisku ja uputus ongi käes. Nimelt suubub Halliste jõgi Aesoos Navesti jõkke õnnetul kombel poolpõiki vastu Navesti võimsat voolu. Seetõttu ei pane Navesti mitte ainult Halliste vett seisma, vaid surub koguni tagurpidi voolama – mõnikord oma paar kilomeetrit suubumiskohast ülespoole.” Siinkohal vajab lisamist, et Riisa majapidamised jäävad nimetatud jõesuudmest ülesvoolu 6 – 7 kilomeetrit.
Vastuvoolu suubumise lugu on ilus lugu ja seda on kirjalikult levitanud kümned ja suuliselt sajad kui mitte tuhanded inimesed.
Kui palju on aga selles loos tõepõhja all? Kes Aesoos on korra käinud on muidugi ka oma silmaga näinud.
Loodusgeograaf ja hüdroloog Arvo Järvet, kirjutab koos Margit Karuga ajakirjas Eesti Loodus: “Aastaid on ka väidetud, et Halliste suubub Navestisse nürinurga all – 160° ehk vastuvoolu. Ometi jääb arusaamatuks, kuidas sellisel juhul Halliste vesi üldse Navestisse pääseb.”
Vaadates suuremõõtkavalist (1: 500) skeemi, näeme, et tegelikult suubub Halliste jõgi Navestisse 90-100° all. Väiksema mõõtkavaga kaartidel (alla 1: 50 000) ei tule tegelik nurk kahe jõe vahel nähtavale, sellest siis eksiarvamused.
Aga mis teie arvate Navesti rollist Soomaa üleujutustes?
