Search
Search
Close this search box.

Latest news

Soomaa saunaaasta 2023

Käesolev aasta on saunakultuuri ja -kombestiku aasta kogu Eestis. Ka Soomaal pühendatakse sel aastal saunale senisest enam tähelepanu. Soomaalased ootavad teid oma sauna maist septembrini

Read More »

Soomaa ujutusalal nähti vaala

Soomaa giidid olid grupi kanuutajatega Soomaa suurveel, kui märkasid ujutusalal suurt veelooma. Harukordne loodusvaatlus toimus üleujutatud Tõramaa puisniidul, vaid mõnikümmend meetrit Halliste jõe sängist. Looma

Read More »

Kelgutajad leidsid Soomaal UFO

Sakala kirjutab, et Soomaa giid Algis Martsoo sattus kelgumatkal koos matkaseltskonnaga Tõramaa luha jääväljal tunnistajaks vaatepildile, mis meenutas jõkke jäätunud ufosid. Ta on küll juba aastaid

Read More »

2. veebruar – rahvusvaheline Märgalade päev

Vett võib leida kogu Maalt ja seda vajavad oma elutegevuseks kõik teadaolevad elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% maa pinnast ja ainult 4,04% sellest mooodustab eluks vajalik magevesi.

2. veebruaril 1971. aastal võeti Iraanis Ramsari väikelinnas vastu
rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade ehk nn.
“Ramsari konventsioon”.

Konventsiooni eesmärk on tagada riikidevaheline koostöö märgalade kaitsmisel ning säästlikul kasutamisel. Ramsari konventsiooniga on ühinenud 135 riiki, Eesti ühines 1993. aastal. Terves maailmas kuulub praegu rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1011 ala 117 riigist. Need alad hõlmavad kokku ligi 80 miljonit hektarit ehk kaheksateist Eesti pindala.

2009. aasta märgaladepäeva moto on: “Ülesvoolu-Allavoolu: Märgalad ühendavad meid” .

2009. aasta märgalade päeva eesmärk on pöörata tähelepanu jõgedele kui looduslikele ühendusteedele ja mõjule, mida põhjustab inimtegevus nii jõgedele kui jõgedest mõjutatud märgaladele ja teistele ökosüsteemidele. Suure osa Eesti märgaladest moodustavad rabad ja erinevad mageveeliste järvede ning jõgede ääres paiknevad sood. Eesti iseärasus ja rikkus on meie magevee hulk ja suhteliselt hea kvaliteet.

Ramsari konventsiooni üks eesmärke on jõgede ja teiste vooluveekogude kui
“loodusliku” veevärgi ja infrastruktuuri tähtsustamine.
20. sajandil majandusarengus toimunud muutused on läbi maaparanduse mõjutanud paljude jõgede loodsulikku tasakaalu moel, millest alles tänapäeval hakatakse aru saama. Kahjuks on see mõju olnud negatiivne ja paljuski pöördumatu. 2009. aasta Märgalade päeva moto kutsub kõiki ringi vaatama ja mõtlema, mil moel
mõjutab meie igapäevaelu mageveesüsteeme ja kuidas läbi mõistliku tegevuse säästa seda olulist ressurssi.

Soomaa kaitseb Pärnut:

Soomaa rahvusparki läbiv Halliste koos oma lisajõgede Raudna ja Lemmjõega saab alguse Sakala kõrgustikult ja on koos Navesti jõega üheks Soomaa pemise iseärasuse ehk viienda aastaaja tekitaja. Soomaale omane viies aastaaeg on enamasti tingitud suurest sademetehulgast ja Halliste jõe suubumisnurgast Navestisse 160 kraadise nurga all. Selline looduslik “lüüs” on oluliseks teguriks Navesti ja Pärnu jõe alamjooksul paiknevate asulate ja Pärnu linna heakäekäigul, kuna siinne looduslik infrastruktuur kaitseb Navesti ja Pärnu jõe ääres elavaid inimesi laastavate üleujutuste eest, mis võivad tekkida suurte sademete ja kevadise suurvee ajal.

Soomaa rahvuspark kuulutati Ramsari alaks 17. juunil 1997. aastal. Soomaal loetakse märgaladeks lammimetsasid (suurimad on Lemmjõe keelemets, Tõramaa oja suudmeala mets ja Pääsma laas), siinseid jõelamme (luhaheinamaid) ja 5 suurt raba – Kuresoo, Kikepera, Öördi, Valgeraba ja Riisa raba.

Allikas:
soomaa.ee

The European Charter for Sustainable Tourism in Protected Areas