«Tänavu talvel on Tipu uurimisalal kaelustatud juba neli ilvest, möödunud aastal sai jälgimisseadme kaks looma,» ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.
Ta täpsustas, et varem saatja saanud ilvesed olid kõik isased. Peale metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse on ettevõtmisega seotud Tartu ülikool ja Eesti maaülikooli ulukite uurimisrühm.
Kaeluse panemiseks püütakse ilvesed kastlõksudega kinni ning uinutatakse. «Et emased ilvesed satuvad lõksudesse isastega võrreldes harvem, peab uurimisrühm täiskasvanud emase ilvese tabamist heaks saavutuseks,» märkis Männil.
Looma kaelusele kinnitatud jälgimisseade fikseerib iga nelja tunni tagant satelliitide abil ilvese geograafilised asukohapunktid ning saadab need EMT võrgu kaudu lühisõnumina arvutisse. Tegu ei ole kaameraga, mis võimaldaks looma elu reaalajas jälgida, vaid see seade täidab teaduse eesmärke.
Telemeetrilised uuringud on vajalikud ilveste arvukuse täpsemaks hindamiseks ning asurkonna kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võimaldab see uurida, milline on kiskja mõju saakloomadele.
Lisaks ilvestele on tänavu Tipu uurimispiirkonnas seadme saanud kolm metskitse ja kaks kährikut. Loomade püük märgistamise eesmärgil kestab veel paar nädalat, hiljem jätkub nende pidev jälgimine.
Tipu uurimisalasse kuuluvad Soomaa rahvuspark ning riigimetsa majandamise keskuse kasutatav Tipu ja Kilingi-Nõmme jahipiirkond, kus ulukiuurijad jälgivad kompleksselt ulukiasurkondades toimuvat. Teadlased loodavad, et uurimisalast saab lähitulevikus rahvusvahelise tähtsusega uurimisprojekt.
Ilvese kaelustamine sai teoks metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse, Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli ulukite uurimisrühma koostöös.
Ulukite telemeetrilise jälgimisega seotud uuringuid toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Uurimisrühma aitab ka keskkonnaamet.
Allikas: sakala
