Viljandi ja Pärnu maakonna piiridesse jää­vat Soomaad võib pidada Eesti kõige vesisemaks alaks. Sakala kõrgustiku jalamil asuv Soomaa on jõgederohke ning suured, kogu Põhja-Euroopas haruldased regulaar­sed üleujutused leiavad sealsel aeglase ära­vooluga madalikualal aset enamasti kevaditi. Mastaapseim teadaolev üleujutus jät­tis 1931. aastal vee alla koguni 210 ruut­kilomeetrit maad ja veetaseme kõikumise absoluutne amplituud on ulatunud Sooma­al 5,7 meetrini! Talvel katab Soomaa jõge­sid jääkaas ning rabad külmuvad. Siis on huvitavaks viisiks suvel ligipääsmatute paikadega tutvust teha suusamatkadel. Soojal ajal pakuvad kõige rohkem põnevust selle metsiku piirkonna omapäraga tutvumiseks kanuumatkad. Soomaa on just selline ürg­se olemisega paik, kus loodus määrab ini­meste elu ja tegemised.

PÕNEV MATKASIHT

Soomaal korraldatakse aastaringselt erine­vaid matku metsades, jõgedel ja rabades. Ilmselt suuresti just tänu uputustele on siin ainsa piirkonnana Eestis säilinud ürgne paaditüüp haabjas ehk ühepuulootsik. Läbi sajandite on ühest haavapuust õõnesta­tud paadid olnud suurvee ajal ainus ning muudel aastaaegadel tulvavete piirkonda­de peamine liiklusvahend. Nendega pääseb majast kuuri alla puude järele, lauta loomi talitama, küüni heinu tooma. Haabjamatkade kõrval on suurvesi parim aeg mõista­gi ka populaarseteks kanuumatkadeks. Sa­muti menukatele rabamatkadele viivad laudadega kaetud jalgrajad ning vahel sa­tutakse päris sohugi.

Matkapäeva lõpus karmi looduse rü­pest tulnuna aitab mõnusalt ihu harida saun. Soomaal jagub saunasid eri külades ja taludes. Saunad erinevad nii suuruse kui loomu poolest: leidub soome saun ja suit­susaun ning mõnel pool on võimalik lisaks tellida köetavat kümblustünni, kus kuni kümnel inimesel ka kõige kangema paka­sega hea mõnuleda.

UNIKAALNE LOODUS

Soomaa loodus on rikkalik ja unikaalne. Ilusatel metsaga kaetud niitudel jõgede läheduses kasvavad haruldased taimed ning taamal laiuvates metsades elavad paljud haruldased loomad. Siin on kodu 36 loomaliigile, nende seas lendoravale, pruunkarule, hundile, ilvesele. Kokku 160 linnuliigi hulgas pesitseb rabades näiteks ka must toonekurg. Oma nime vääriliselt asuvad Soomaal Eesti uhkeimad sood ja laiuvad rabad ehk 'kõrgsooks' kasvanud sood, tuntuim neist on Eesti suurim Kuresoo raba. Euroopas on vähe nii suu­ri, puutumatuid ja mitmekesiseid soid nagu Eestis. Isegi kui see tundub uskumatu, elavad selles piirkonnas ka inimesed. Mõnikord kipuvad arvukad turistid põlisasukaid lausa koormama. Soomaal on kolm suurt küla - Riisa, Tipu ja Sandra - ning ligi­kaudu sada kohalikku elanikku, kes oska­vad üleujutustega toime tulla. Vajadusel magatakse lakas ja suured leivavarud oo­tavad, kui vesi peaks majja tungima ja sealse olemise võimatuks muutma.

1993. aastal loodi Soomaa südamesse Soomaa rahvuspark, 371 ruutkilomeetrise pindalaga kaitseala, mille keskus asub Tõramaal. Kuna Soomaal leidub vähe teid, tasub sinna sõites enne kaardi abil selgeks teha, kuhu täpsemalt on soov jõuda. Levi­numad kokkusaamise kohad ja matkade alguspunktid leiab ka veebist healt kaardilt